Linux hanesan sistema oprativu nebe dezemvolve husi Linus Benedit Torvalds iha tinan
1991, kernel linux dezemvolve husi sistema operasaun UNIX. Kernel nee hanesan ponte
integrasaun entre utilizador ho ekipamentus. Base ba dezemvolvemetu linux mak kodiku
libre (open source) iha nebe kodiku ba rekursu programa nee nakloke (libre, bele hare ) ho
nunee libre ba ita atu uza tuir ita nia nesecidade nebe presija. Lia fuan libre nee hatudu ba
ita ema nebe uza laos ninia folin, maibe atu diak liu tuir ida-ida nia expresaun , Tamba
nakloke no libre ba ema atu uza modifika tuir ninia hakarak no atu partisipa ba dezemvolve
sistema oprasun nee rasik, ho ida nee mak hamosu distro linux nebe konhesidu hanesan
RedHat, SuSe, Mandriva, Slackware, Debian no seluk tan. Buiat ida inportante liu mak iha
kona ba lisensa iha kodiku libre mak uza sistema GPL (General Public license) ou
Copyleft lisensa ba ema hotu atu kopia atu uza no dezemvolve sem konhesementu husi
nain, no nia contrdisaun maka (Copyright ) hanessan microsoft atu hetan informasaun diak
liu tan kona kodiku libre/ open source no free software bele hare iha diresaun ida nee URL
http://gnu.org .

GNU/Linux hanesan sistema oprativu nebe multitasking dan multiuser. Multitasking katak
iha kapasidade atu halao programa hira deit iha tempu nebe hanesan, no multiuser katak iha
kapasidade atu uza husi ema hirak deit iha tempo hanesan (asesu dala ida det). Sistema
opreasaun linux hanesan jerasaun husi UNIX, nebe Linux suporta tebes implementasaun
TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol). Protokolu TCP/IP hanesan
protokolu standar nebe uza hodi liga rede internet ba komputador ho nia sirkulasaun rede
nian.
GNU/Linux hanesan base sistema lisensa publiku GNU GPL (General Public Lisence)
sinifika katak fo lisensa ba ema hotu atu halo modifikasaun , distribusaun ba sistema
operasun nee no uza tuir nia necesidade presija. Dala barak sistema nebe uza lisensa
GNU GPL hanesan GNU/Linux nee sempre iha nia kodiku original sistema nia no
rezultadu modifikasaun sistema nee nian.
GNU/linux nebe mosu husi gerasaun UNIX, maka sempre lori karakteristiku original nebe
mai husi UNIX mak hanesan multiuser, multitasking, line/text command based, secure,
ready for network, development tool support. Dezenvolvimentu Linux nee rasik mak kernel
linux nebe kria husi Linus Benedict Tolvalds iha tinan 1991, Donal Knuth halo standar formater (Tex), Bob Schefler dezemvolve X Window no seluk tan. Sai hanesan base ba GNU/linux nee mak kernel, no nia pakote nebe halo kompletu mak aplikasaun, compiler, windows manager, redhat packaget manager no seluk tan nebe ita
bolu distribusaun (distro), iha nebe agora distribusaun GNU/Linux barak los. Hanesan ita
hotu hatene katak linux hanesan ponte integradu ida entre ema ho ekipamentos (harware)
no alpikasaun aplikasaun nebe usa hodi transforma no prontu atu komprende husi
ekipamentus (hardware) hafoin hardware halo prosesu tuir ninia necesidade.