Ita bot utilizador Linux?
Ita bot hakarak no sente oinsa aplikasaun Windows halao iha Linux? ba
utilizador ne’ebe mak foin utiliza Linux parese duvida oinsa atu halo
operasaun. La fail wainhira muda husi fatin id aba fatin seluk, ba ita bot sira
ne’ebe mak hanoin atu utiliza aplikasaun Windows iha Linux? Aqui sei hatudu
oinsa mak bele halo aplikasaun Windows iha Linux. Tuir mai maneira oinsa uza
aplikasaun windows iha linux.
Wine
Aplikasaun Linux ida ne’ebe mak bele halao aplikasaun Windows mak Wine.
Bazikamente inplementasaaun API Windows iha Linux. laos katak aplikasaun
Windows hotu bele lao iha Wine, atu hatene aplikasaun saida deit mak bele lao
iha Wine ita bele hare iha Wine Application Database.
Dalabarak Wine uza hodi halao Game iha Linux tamba
babain Game labele halao iha Virtual Machine.
Tuir mai oinsa instala Wine
liu husi termina Ubuntu :
sudo apt-get install wine
|
Maske tinan troka hela deit maibe
naran distro linux ne'ebe mak popular seidauk troka. Dehan deit Ubuntu,
Mint, Debian,
Fedora, nst sei rona sira nia naran. Iha
tinan 2015 hau sei uza linux mint sai hanesan hau nia favoritu sistema
operasaun, maibe karik hakarak koko sistema operasaun hirak ne'e la presija
halo dual boot ou istala maibe halao deit iha virtualbox. Tuir mai distro linux
ne'ebe mak diak liu iha tinan 2015.
1. Linux Mint
Wah...Distro ida ne'e seidauk tun
husi puncak linux ne'ebe mak diak liu, ba ema ne'ebe mak primeiru
utiliza linux ou ema ne'ebe mak imigrasaun windows ba linux distro ida ne'e pas
los. User interface hanesan Mate,Cinamon no KDE lolos halo dezenu ba utilizador
linux primeiru. Tuir mai environmentu no desktop linux mint :
1.mate
2.cinamon
3.KDE
Oinsa? Kapaas tebes maibe wainhira
hare liu atu hanesan ho windows, maibe wainhira uza linux mint ne'e sente
hanesan hela wainhiea uza windows tamba atu hanesan. Karik balu husu konaba
diferensia entre Mate,Cinamon ho KDE hau la esplika iha ne'e googling deit.
Interface ne'ebe mak kapaas halo linux mint sai diak tebes tamba hetan suporta
husi utilizador linux mint. Hanesan fo sai ona katak linux mint jerasaun husi
ubuntu signifika buat ne'ebe mak ubuntu bele linux mint mos bele. Hakarak
hatene info klean liu tan klik iha sitiu ne'e klik iha ne'e.

Modul ida nee hanesan Mata Dalan ba utilizador komputador (computer user) sira neebe mak iha interese atu aprende kona ba Software Livre. Livre signifika Livre halo mudifikasaun, Livre halo distribuisaun & Livre hodi halo copia no menus hetan virus komputador. Membru sira nebe'e durante ne'e halo gastu makas iha manutensaun komputador software livre bele hanesan meus alternativu hodi hamenus no suporta diak liu tan serbisu administrasaun membru ONGs nian loro-loron. Informasaun sira mak hakerek iha modul ida nee foti hosi esperiensia implementasaun Software Livre. Modul ida nee hanesan kontribuisaun husi Forum ONG Timor-leste (FONGTIL) & Comunidade Software Livre iha Timor-Leste oin nusa bele aselera sosializasaun Software Livre iha Timor-Leste tanba nee sei presiza ema hotu nia kontribuisaun hodi hadia diak liu tan, ho nunee karik iha hanoin ruma ne’ebe konstrutivu hodi aumenta, muda no hadia diak liu tan kontiudu husi modul ida nee imi nia hanoin, ideias, sujestaun hanesan kontribuisaun boot tebes ba desenvolvimentu konseitu Software Livre iha Timor-Leste.Hare ba importansia hodi desenvolve kapasitasaun Sofware Livre nebe'e minimu tebes iha Timor Leste, ho nune'e Forum ONG Timor-leste (FONGTIL) liu husi Divisaun MST/IT servisu hamutuk ho Timor-Leste Open Source Community (TOSC) no hetan apoiu financeira hosi SEFOPE no Plan Internasional hodi hakerek no produs modul ida nee. Ami mos konsidera katak modul ida nee.Ami mos konsidera katak modul ida nee hanesan pasu inisiu hodi dezenvolve Software Livre iha Timor Leste. Ho hamosu modul ida ne'e ita espera bele utiliza hodi hakbiit no enkoraja Juventude, Estudantes, Sosiadade Sivil no Gubernu hodi aprende & partisipa ativa liu tan iha dezenvolvimentu Teknologia Informasaun & Komunikasaun(TIK) liu-liu iha area hakbiit & haforsa desenvolvimentu Software Livre iha Timor-Leste.Ami rekonyese katak modul ida ne'e seidauk kompletu no iha linguazem ruma mak sidauk iha standarizasaun maibe maluk sira hotu bele hato'o imi nia ideias, sujestaun, no kritika hodi desenvolve diak liu tan modul ne'e iha futuru. Ikus liu ami la haluha hato'o obrigado barak ba ema hotu mak fo ona kontribuisaun boot tebes hodi hakerek no publika modul ida ne'e.
Modul ne'e maluk sira bele download iha link kraik ne'e:
DOWNLOAD