Dadus nudar observasaun ida ne’ebe seidauk iha prosesamentu ne’ebe diak ba akontesimentu ka negosiu ba programa ruma. Alem de ne’e dadus mos hanesan informasaun ka aktividade ne’ebe mak rekolia maibe seidauk iha prosesamentu ida atu publika. Tuir matenek nain konaba definisaun dadus iha leten iha rejumu ida katak dadus hanesan informasaun ka programa ruma ne’ebe rekolia hamutuk maibe seidauk hetan prosesamentu atu publika.





Dadus nudar komponente ne’ebe maka inportante iha DBMS, tamba liu husi dadus ne’e maka utilijador bele hetan informasaun ne’ebe mak relevante ho sira nia nesesidade.

1.      Prosedimentu (Procedure)
Prosedimentu nudar instrusaun hakerek ne’ebe mak iha laran esplika
konaba oinsa prosesu kria no utilize baze dadus. Prosedimentu ne’ebe
hanesan oinsa tama iha DBMS (login), oinsa utilija fasilidade no aplikasaun
iha DBMS, oinsa atu halo aktivu no para DBMS, no oinsa kria baze dadus
rejerba no oinsa restaura(restore) fali dadus rejerba iha DBMS.
2.   Ema (People)
Komponente ema sei fahe ba parte tolu mak hanesan :
a.    Utilijador ikus (End-User)
Nudar utilijador  ne’ebe mak sei asesu informasaun tuir nesesidade ne’ebe mak iha.
b.      Programador aplikasaun (Programmer)
Programador nudar ema ne’ebe mak halo aplikasaun inklui baze dadus,
no halo programa aplikasaun bazeia iha nesesidade utilijador.
c.    Administrador baze dadus (Database Admnistration)
Administrador baze dadus nudar ema ne’ebe responsabilidade hodi
maneja baze dadus, define strutura no metodu asesu, define seguransa
baze dadus no tau matan baze dadus loron-loron.